Kasetoht

Kasetoht on mõnus materjal - ruberoidi juba heldinud pilguga ei vaata. Kasetoht on ennast aastasadade jooksul tõestanud vintske ja vastupidava materjaline. Tavaline ruberoid kestab hüdroisolatsioonina paarkümmend aastat, spetsiaalsete vundamendilintide kohta ei oska öelda. Saja-aastaste majade lahtivõtmisel on selle eest täitsa kepsakat kasetohtu välja tulnud.

Toht on kase koore surnud, sitke ja nahkjas osa. Ta koosneb suberiiniga läbi imbunud korgirakkude kihtidest, mille vahed on täidetud õhuga. Valge värvi annab tohule betuliin, mida leidub tohus keskmiselt 15–20%. Tegu on vaigulaadse ainega, mis jääb valge puudrina sõrmedele, kui käega üle noore kasetüve libistada. Betuliin annabki kasetohule erakordse püsivuse – tüve tohust toru võib jääda metsa alla lebama aastakümneteks, kui sisu on ammu kõdunenud. Betuliin kaitseb kaske päikesekiirguse, kahjurite, seente ja haigusetekitajate eest. Betuliinil on muuhulgas ka mitmekülgsed raviomadused – näiteks põletikuvastane, antibakteriaalne ja antiviraalne toime. Toht on poole kergem kui vesi (520 kg/m³), õhu- ja vedelikukindel, samuti hea soojus- ja elektriisolaator.

Tohu korjamine, sorteerimine ja puhastamine on higine ja puugine käsitöö. Kuigi tohuvõtmine ei tapa puid, korjame tohtu raiumisele määratud puudelt ja kasvavat metsa ei puutu.